Loveday 4x4

Mõni nädal tagasi sai päris huvitava elamuse osaliseks.
Reedesel päeval pärast tööd viis Wane (Meie ülemus farmis) meid oma poja Tony korraldavale 4x4 autode võistlusele.
Wane tegi mulle ja helgerile paar õllet välja ja muidu rääkisime seal juttu.
Siis tehti mulle pakkumine ka autoga väike ring teha. Tony 13aastane poeg oli roolis ja ma siis kõrval.


Tegelt oli päris kõva sõit. Mulle meeldis väga. Eriti hüpped.

Laupäeval läksime otse pärast tööd uuesti sinna. Seekord tegi Wane meile väikest sõitu oma autoga. Me olime nn "treeningrajal" kus saab oma auto proovile panna. Rada oli täis erinevaid tõuse, auke ja muid takistusi.

Väga kõva üritus oli!

Seiklused maalt ja merelt

Neljapäeva öösel ärkasin kohutava kõhuvalu peale üles. Läksin kempsu ja kukkusin seal kokku. Eks ma siis natu vedelesin seal põrandal ja oigasin. Pärast roomasin tagasi voodisse ja kui mõne aja pärast valu järgi ei jätnud, siis ajasin Helgeri üles. Ega ma ei osanud asjast midagi muud arvata, kui et mul on pimesoolega probleeme. Lasin tal siis kähku ennast haiglasse viia. Esimene ja lähim haigla oli Barmeras, mis oli kahjuks kinni. Seetõttu pidime Berrisse sõitma. Teel sinna olin ma jubedates valudes, mul on väga palju väga valusaid olukordi olnud, aga see oli üks hullematest. Õnneks leidsime haigla ilusti üles tänu Helgeri elektroonilisele abimehele. Esimese asjana pandi mind siis voodisse pikali ja hakati küsimusi küsima. Küll oli neil ikka palju küsimusi. Mind jäeti voodisse umbes 15ks minutiks niisama lebama, kuni nad pabereid täitsid. Lõpuks pumbati mind morfiini täis, kuid ka see ei aidanud. Siis anti mulle mingit muud valuvaigistit. Samal ajal rääkisid arstid umbes sellist juttu. 1: Kas tõesti aitab? Mul pole see rohi kunagi mõjund. 2: Mul paar korda ikka on. Ei tea mida nad mulle andsid, aga sellist juttu oli päris hirmus kuulata. Lõpuks viidi mind palatisse, kus lasti mul rahulikult paar tundi magada. Hommikul hakkas see arstide paraad pihta. 4-5 tunni jooksul nägin ma umbes 12st arsti ja õde, kes tulid nii umbes samade küsimustega, kõigile ikka meeldis mu kõhtu katsuda :D Küll tehti ikka igasuguseid analüüse ultrahelist ja domograafist kuni vereanalüüsi ja uriiniproovini. Vähemalt sai asja natukene selgemaks- mul oli neerukivi. Oli sellepärast, et tundub, et see on mõõdunud, selleks korraks. Neil on harjumus tagasi tulla, mis mulle üldse ei meeldi.
Lõpuks räägiti siis mulle, mis see pull maksma läheb. Kõik kokku peaks see nali mulle minema umbes 3000 dollarit, mis ei ole just kõige väiksem raha 14 tunni eest haiglas. Loodan, et need asjad saab natukene selgemaks lähipäevil.
Praeguseks olen ma paar päeva juba hostelis olnud. Neer annab veel vaikselt tunda ja kempsus on õrnalt valus käia, aga muidu on kõik korras.
Jään lootma, et enam mul neid kive välja kusta ei tule.

Ja nüüd kõige tähtsama teema juurde.
Varst panen ka mõne pildi oma uuest habemest siis üles :D

Nüüd, kui eelmisest postitusest on mõõdas 24 päeva, peaks olema täpselt õige aeg uue postituse tegemiseks.
Viimased nädalad on mõõdunud kolimise tähe all. Umbes pooleteise nädala jooksul kolisime 4 korda. Oeh, mulle meeldib nii väga kolida :D
Esimene kolimine oli siis rotilõksust ühte korralikku motelli, kus me saime kokku olla ainult 5 päeva, sest Kuningannal oli sünnipäev ja siinmail on see riiklik püha. Sellega seoses oli motell eelnevalt täis broneeritud. Nu mis seal siis ikka, kolisime siis kolmeks päevaks tagasi rotilõksu.
Pärast kolme päeva kolisime tagasi motelli, sest me saime kolm päeva krediiti. Ning pärast kolme päeva kolisime jälle tagasi rotilõksu :D
Loodan, et vähemalt nüüd jääme vähemalt natukeseks ajaks paikseks. Kõrini juba sellest kolimisest.
Enam me ei korjagi ei apelsiine, ega mandariine. Põhjus on väga lihtne - raha sai liiga vähe.
Enamik päevi olid kesised 40-60$ teenistusega, mida ei ole just kuigi palju, kui nädalas kulub 70 daala kütuse peale.
Saime Mikelt normaalse tööpakkumise ja võtsime selle vastu.
Nüüdseks oleme töötand uues kohas juba nädal ja 1 päev.
Töö iseenesest on väga füüsiline ja mulle see meeldib :)
Tavaliselt me oleme Shedis, kus me peseme ja pakime Butternuts'e ja kõrvitsaid. Mina olen enamasti see mees, kes vistab neid Binnist pesumasinasse. Mis on päris füüsiline töö ja hakkab päris tugevasti seljale. Aga nuh saangi oma selga treenida :)


Laupäeval toimus meil siin backpackkeris pidu, sest kahel tüdrukul oli sünnipäev. See ei olnud lihtsalt tavaline pidu, vaid kostüümipidu. Kostüümid pidid olema valmistatud prügikottidest ja foolimist. Väga lahe õhtu oli. Meid külastas KISS, Supermees, Sparta peategelane ja palju muid lahedaid tegelasi. Kindlasti panen pildid ka üles, kui tüdrukutelt need kätte saan. Kahjuks ma ei saanud ise pilte teha, sest tundub, et mu digikas rotiti ära. See pole veel kahte kuudki täis, aga mis teha. Nüüd mõnda aega olete jälle piltideta. Küll ma millalgi uue ostan.
Siis saab jälle pilte teha :)
Aga see siis ongi praeguseks kõik :)

2 Nädalat SA's

Praeguseks olen siin backpackkeris veetnud juba natuke üle 2 nädala. Selle ajaga olen blogipidamise juba päris ära unustanud. Kunagi lubasin endale, et iga nädal teen uue postituse. Praegu tunnen küll häbi, sest eelmisest postitusest on mõõdas juba liiga palju aega.
Siia jõudsime kohale teisipäeval ja esimese nädala saime niisama ilusad siin olla. Hosteli omanik pakkus meile järgmisest esmaspäevast tööd ja me olime nõus mandlipuid pruunima hakkama. Siinne hostel on ikka tõeline peldik. Isegi MadCat, mida ma alguses kirjeldasin kui tõelist urgast ja mis hiljem nii lähedaseks sai on sellest kohast siin miljon korda parem. Me teeme siin omakeskis nalja, et ainus, mis seda hostelit koos hoiab on hiired ja muud kahjurid. Hiiri on siin tõesti palju. Üks öö sai tunni aja jooksul kolm hiirt WCpotti ära uputada. Seetõttu tahtsime minna Barmera karavanparki, kuhu me oleks kolmekesi kahesesse tuppa saanud. See oli täielik luksus - igas toas oli telekas, külmkapp ja muu eluks vajalik. Kuid kahjuks läks see plaan vett vedama, sest Mike - siinne hosteli juhataja ütles, et kui me ära lähme, siis ta ei saa meile seda eelpool mainitud tööd enam anda. Seega peame natuke kolimist edasi lükkama, aga seda plaani täielikult me küll peast välja ei viska.
Esimene töönädal mõõdus päris füüsiliselt. Kuigi tegu pidi olema kerge pruunimisega (ehk siis okste lõikamisega) oli mõni rida ikka päris palju viga saanud ning seetõttu vajas ikka korralikku saagimist. Meie töövahendiks oli umbes 20 cm pikkuse teraga käsisaag, mis tahtis natu liiga tihti katki minna :D Esimene tööpäev sai läbi põhimõtteliselt ennem, kui see alata jõudis. Alguses näitas Matt kuidas ja mida saagima peab ja siis lasi meil kambakesi paar rida läbi teha. Lõpuks saime igaüks endale oma rea, mille ta siis pärast üle kontrollis. kui rida sai valmis, siis hakkas vihma sadama. Mistõttu jäi meie tööpäev ainult kolmetunniseks. NSW's oli küll seadus, et isegi kui sa töötad ainult 5 minutit, siis sulle peab kirja panema 4 tundi. Ka SA's on säärane seadus, kuid siin pole seadused väga täitmiseks, need on pigem soovitused. Järgnevad tööpäevad olid ilusti 8tunnised, kuid ma ise oleks vb tahtnud pikemaid tööpäevi, sest backkeris polnud tõesti peale söömise ja magamise midagi teha. Esimene nädal oli parem käsi ikka päris valus, sest kogu see saagimine oli ikka päris füüsiline tegevus.
Teised otsustasid teha ka pühapäevast neljatunnise tööpäeva, et ainult rohkem farmipäevi juurde saada, mis osutus mõttetuks, sest Matt oleks meile lihtsalt kirjutanud laupäevased tunnid pühapäeva peale pooleks ja me oleks ikka oma päeva kätte saanud. Ega mul töö vastu väga midagi ole, aga siin ei saanud teiste töölistega ikka üldse midagi kokku leppida. Nende tujud muutuvad ikka nii kiiresti, et anna minna. Üks tööpäev oli nii, et me olime mingi 8 pool tundi juba tööd teinud ja siis tuli Helger mulle ütlema, et teised otsustasid nüüd ära minna. Lihtsalt lambist tahtsid ära minna. Nad ei lõpetanud isegi oma rida ära, viskasid saed sinna maha, kus olid. Selle olen ma siin hästi selgeks saanud, et sellist töökultuuri nagu Eestis ei ole ikka kusagil mujal maailmas. Mitte et ma ise mingi eriline tööloom oleks, aga kõik siin ikka viilivad nii palju kui vähegi saab. Laupäeval oli nii, et 8tunnisest tööpäevast tegid kaks umbes 4 tundi pause, sest neil oli pohmakas. kogu aeg magasid ainult bussis. Selline asi ajab närvi, sest ülemus võtab meid kui ühtset gruppi, mitte eraldi töölisi. Kui teised ei viitsi tööd teha, siis see viib ju kogu grupi töö alla.
Töö sai teisipäeval kuidagi väga järsku otsa. Pidi nagu kauemaks olema seda, aga õnneks oli sedagi.
Mike'i kaudu ei olnud meile mingit tööd enne pühapäeva loota, niisiis helistasime Robile, kelle kaudu me oleks pidanud kohe töö saama, kui siia tulime, aga siis ei olnud tal midagi pakkuda, sest apelsiinide hooaeg ei olnud veel alanud. Rob sebis meile ilusti järgmiseks päevaks töö mandariine korjama. Mulle mandariinide korjamine väga ei meeldi. Neid ei saanud niisama puu otsast korjata, vaid pidi kääridega ära lõikama oksa küljest. Sa ei tohtind liiga pikka oksa alles jätta, muidu see kraapis teisi mandariine ja ei tohtind ka nii lähedalt võtta, et sa ise koort kahjustaksid. 6 tunniga korjasime me kolmepeale 3 ja pool binni mandariine. Mis iseenesest ei olnudki kõige vähem.
neljapäeval käisime kaheks tunniks Butternuts'e korjamas. Need näevad välja nagu rihmaga koomale tõmmatud kõrvitsad :D Sellised väikesed kaheksad. Neid korjasime viiekesi, sest üks sakslaste seltskond oli ka meiega. Üldiselt oli see suht saast töö. Farmer oli tross ja põld oli jubedalt rohtu kasvand ja meie pidime neid siis sealt rohu seest otsima.
Täna on juba laupäev. Ülejäänud nädala oleme niisama ilusad olnud ja teinud absoluutselt mitte midagi. Homme kolime siit backkerist lõpuks minema eelpoolmainitud karavanparki. Selle koha pluss on ka see, et me oleme linnas ja ei pea iga paari päeva tagant bensiini raiskama, et saaks toitu osta.
Jääge siis uusi postitusi ootama ja loodame, et need tulevad kiiremini kui see.

Reis Berri'sse

Pühapäeva hommikul ärkasin kell 6 hommikul, pakkisin oma viimased asjad ja lahkusin korterist, kus olin viimased kuu aega elanud. Kuigi Tommidega pidi olema raske koos elada, meeldis mulle seal väga. Mitte ühtegi halba sõna ja üleüldse oli nendejuures väga lahe elada.
Bussipeatuses tuli mullegi meelde, et Sydneys toimub poolmaraton ja pool linna on kinni. Õnneks sain ma peaaegu tunniajase ootamise järel bussipeale ja pool tundi hiljem olingi oma kodinatega Helgeri ja Krissu juures. Panime oma asjad autosse ja 2000 km'ne reis alaku. Hea, et sai Sydneyst minema, sest mulle väga ei meeldind seal. Suurlinn üle 4 miljoni elanikuga ikkagi ju. Perth selle kõrval tundus palju kodusem, mis sest, et seal oli ka inimesi rohkem kui Eestis.
Esimese päeva siht oli sõita peaaegu 900 kilomeetrit ja jõuda Melbsi. Teepeal sai palju pilte teha ja kuulata head muusikat.




Teine päev oli sõit põhiliselt mõõda maailist Great Ocean Roadi, mis kulgeb siis mõõda Austraalia Lõunarannikut. Kus ma nägin imeilusaid pilte loodusest. Sellise panga kõrval kahvatub meie pankrannik, mida ma seal nägin.





Teisel päeval sai päris palju sõita ainult 50ga, väga kiiremini ei julgend. Sest ühel pool oli kalju ja teiselpool kuristik. Väga lahe sõit oli üldiselt.

Kohale jõudsime kolmandal päeval täitsa elusate ja tervetena. Sain isegi oma 600-700 km maha sõita. Sai harjutada vasakul pool sõitmist. Hostel on paras peldik, kus on hiireprobleem, maja laguneb ja pesemine käib jõeveega :D

Viimased päevad Sydneys

Nädal aega enne Sydneyst lahkumist oli mul arvel ainult 28 dollarit ja taskus sente alla 10 dollari. Raske on see tööta töölise elu. Õnneks pidin selle rahaga ainult kolm päeva üle elama, siis tulid uued rahad peale. Viimasel nädalal sai isegi mõne päeva tööl olla. Seekord jälle Taavi kaudu ehitusel. Reedene tööpäev oli väga lebo. Ma jäin üle tunni aja tööle hiljaks, kuna hommikul ükski buss, ega rong ei sõitnud üle silla. Mingi pooletoobine oli sillaotsa ronind ja protesteeris seal. Kahju sellest mehest, kuna talt võeti laste hooldeõigus ära, aga samas, kas sellisel üldse võib hooldeõigus olla. Niisiis pani politsei silla kinni ja mitte miski ei pääsend läbi. Ega meile ei olnud eriti tööd ka anda, seega me passisime suurema osa päevast niisama. Laupäeval pidin Tommi ja muude loomadega loomaaeda minema, aga päev läks nii kiireks ära ja kahjuks ma ei jõudnud sinna. Ma pole siiamaani kordagi loomaaias käinud. Kes mu loomaaeda viiks?
Terve päeva pesin pesu ja pakkisin asju. Õhtul käisime Karini, Taavi, Kaisu, Helgeri ja Krissuga väljas söömas.

Me panime laua kinni ühes väikeses Itaalia restoranis. Toit oli väga hea, mmmmm.....
Magustoiduks võtsin maailma parimat šokolaadikooki. Pärast läksime poistega ühte pubisse, samal ajal olid tüdrukud Eesti Majas ja vaatasid Eurovisiooni teist poolfinaali. Selline mõnus pubi oli. Sealt lahkudes oli ikka väga külm, ei saanud vist piisavalt palsamit võetud :D Aga üldiselt kogu õhtu käisime pubide vahet ja üle pika aja oli päris hea õhtu.

Aeg läheb nii kiiresti.

Kõigepealt tahaks öelda, et aeg läheb siin jube kiiresti, juba märkamatult olengi siin peapealmaal olnud üle kahe kuu. Igatsen teid seal Eestis.
Laupäeval oli Volbriöö ja me käisime seda Kaisu ja Taavi juures tähistamas. Sõime kõhud täis ja rääkisime niisama juttu. Mul ei olnud erilist tahtmist pärast klubisse minna ja seeda ma jäin lastega koju :D Einoh, tegelt ei läinud Taavi ja Kaisu ka, seega ma päris üksi nende röövlitega ei jäänud :D Jumal tänatud :P Pärast tuli välja, et päris hea, et ma ikka ei läinud, sest Remo läks mingi iirlasega tülli ja küttis talle lõuksi. Pärast, kui lapsed klubist tulid, siis läksin ööseks Helgri ja Krissu juurde.
Teisipäeval sain siis üle kahe nädala tööle. Töö on iseenesest päris lihtne ja mulle see täitsa meeldib. Põhimõtteliselt paneme terve päeva kokku metallist puure, milles ladustatakse kellegi mõõblit. Laohoone, kus ma töötan on väga suur. Ma arvan, et kuskil 400 meetrit ja see on põhimõtteliselt selliseid pappkaste täis, mida võib mul seljataga näha. Seda ladu kirjeldaks ma kui õudusunenägu, sest kõndides seal pappkastide vahel otsa ja äärt peaaegu nägemaata tekib selline kõhe tunne küll. Töökollektiiv on ka päris kirju - Mina, Venelane, Türklane ja üks Tšiili kodanik. Töö läheb ludinal ja tunnid lausa lendavad.
Seda tööd jätkus kahjuks ainult kaheks päevaks, aga loota on, et järgmine nädal saab veel paariks päevaks sinna. Eks ma käi nüüd agentuurile pinda, et saaks kuhugile mujale, et ma niisama ei passiks siin jälle.
Et õigeks ajaks teisipäevale tööle jõuda ärkasin 5.20 üles, et jõuda 6.16 rongile. Sõitsin üle tunni aja, et jõuda Campbeltowni, kus ma esimene kord ikka ära eksisin :D Aga nuh, kes ikka teeb elu huvitavaks, kui mitte sina ise :P Tööle jõudsin napilt õigeks ajaks, seegi hea :)
Pärast tööd, kui koju jõudsin käisin kähku pesus ja kohe uuesti välja, sest sain Karini, Helgeri ja Krissuga kokku. Käisime niisama mõõda poode ringi ja tegime nalja. Pärast läksin Kariniga kinno Thor'i vaatama. See oli minu teine 3D filmielamus ja ma olen väga rahul, et ma just selle filmi valisin. Ma olen ulmefänn ja minujaoks oli tegemist ikka väga kõva filmiga. Soovitangi teilgi seal Eestis see ära vaadata. Pärast kino käisime poes, et ma saaks endale paar võikut järgmine päev tööjuurde kaasa teha. Sest terve päev üle elada ainult ühe pitsaviiluga nagu teisipäeval ei ole just kõige normaalsem. Pärast ööbis Karin minujuures. Hommikul oli mul jälle 5.20 äratus, mina läksin tööle ja Karin magas edasi.
Kaks päeva järjest on saanud magada ainult 4-4 pool tundi, mida on minusuguse unekoti jaoks ikka väga vähe, sest tavaliselt ma magan nii umbes 9-10 tundi. Õnneks sai täna nii 12 tundi magada :)