Kui ma sydney lennult maha tulin, siis pidin kiiresti pusa selga panema, sest siin on Perthiga võrreldes oma 10 kraadi külmem. Siin annab sügis endast päris jõudsalt märku, osad puulehedki kisuvad kollakaks. Lennujaamast läksin rongiga Centralisse, kuhu Krissu ja Helger mulle järgi tulid ja enda juurde viisid. Alguses oli meil plaan, et nii kaua, kuni nende korterinaabrid reisilt tagasi tulevad elan ma seal ja pärast seda lähen ma Karini juurde. Aga siin ei lähe vist peaaegu kunagi nii nagu planeeritud. Nii kaua, kui korteriomanikud on reisil, elab nende asemel seal mingi tüdruk, kes peaks siis koduloomade eest hoolitsema. Talle väga ei istund, et ma seal olen ja Karini juurde ei saanud ka kolida, sest ma olen poiss :D Aga see selleks. Nagu öeldaks, siis sitt ei upu ja nii ma laidsingi ühtede eestlaste juures eluaseme kaheks nädalaks. Suht hea asukohaga korter. Kuhu ma eile, ehk reede siis sisse kolisin.
Teisipäeval oli mul esimene tööpäev ehitusel. Olin siis tavaline abitööline, kes tassis torusid ühest kohast teise ja kui mulda toodi, siis loopisin seda mullahunnikut laiali. Minuga oldi päris rahul, ma pidavat labidaga töötama nagu masin. Mida pole ka väga imestada, sest kaevamine on mul veres, nimelt oli mu vanaisa kaevur.
Kolmapäeval käisin tegin endale valged paberid ära - ei need ei ole hullupaberid :D Siin on vaja White Cardi, mis näitab, et sa oled läbinud ohutuskoolituse. Need olid mu elu kõige mõtetumat seitse tundi.
Kuna mulle neljapäeval tööd pakkuda ei olnud, siis käisin niisama linnaga tutvumas. Ma ei tea, kui väga saab seda linnaga tutvumiseks nimetada, sest ma käisin põhiliselt mõõda ühte tänavat ja siis sadamas, aga ütleme, et ma käisin linnaga tutvumas. Sydney ooperimaja trepil käisin Golden Gaytime'i söömas ja ma sain ka maailma parimat sušit. Panen siis ka mõne pildi üles, mida huvitavat ma linnapeal nägin.
Mulle meeldib eriti see viimane pilt, mille puhul on tegemist tänavakunstnikuga, kes joonistas kõigi silme all.
Neljapäeva õhtul sai Eesti majas Kerini sünnipäeval käidud. Väga lahe õhtu oli, mis jääb kindlasti veel pikaks ajaks meelde. Pärast pidu sai klubides käidud ja see oli üle tüki aja kõige lahedam õhtu.
Reedel käisime Arabella, minu uue bossi tütre sünnipäeval. Seal sai veel erinevate eestlastega tuttavaks. Lõpuks kolisin ka uude elukohta, kus oli väike eestlaste kogunemine. Üle tüki aja sai süüa praetud pelmeene hapukoorega. Mmmmm...
Kohe näha, et see siin on heaoluühiskond, kus pühadel lakkab igasugune elutegevus. Poed on kinni ja keegi tööl ei käi, nii on ka minuga - 5 vaba päeva järjest. Ma ei kujutaks ette, mida kõike selle vaba ajaga tehagi, kui poleks reedel Arabella sünnipäeval käinud, sest mind kutsuti esmaspäeval kalale.
Kummalgi meist, ei Helgeril, ega minul, ei olnud eile tööd, siis me olime niisama linnapeal.
