Friday, 20 May 2011

Reis Berri'sse

Pühapäeva hommikul ärkasin kell 6 hommikul, pakkisin oma viimased asjad ja lahkusin korterist, kus olin viimased kuu aega elanud. Kuigi Tommidega pidi olema raske koos elada, meeldis mulle seal väga. Mitte ühtegi halba sõna ja üleüldse oli nendejuures väga lahe elada.
Bussipeatuses tuli mullegi meelde, et Sydneys toimub poolmaraton ja pool linna on kinni. Õnneks sain ma peaaegu tunniajase ootamise järel bussipeale ja pool tundi hiljem olingi oma kodinatega Helgeri ja Krissu juures. Panime oma asjad autosse ja 2000 km'ne reis alaku. Hea, et sai Sydneyst minema, sest mulle väga ei meeldind seal. Suurlinn üle 4 miljoni elanikuga ikkagi ju. Perth selle kõrval tundus palju kodusem, mis sest, et seal oli ka inimesi rohkem kui Eestis.
Esimese päeva siht oli sõita peaaegu 900 kilomeetrit ja jõuda Melbsi. Teepeal sai palju pilte teha ja kuulata head muusikat.




Teine päev oli sõit põhiliselt mõõda maailist Great Ocean Roadi, mis kulgeb siis mõõda Austraalia Lõunarannikut. Kus ma nägin imeilusaid pilte loodusest. Sellise panga kõrval kahvatub meie pankrannik, mida ma seal nägin.





Teisel päeval sai päris palju sõita ainult 50ga, väga kiiremini ei julgend. Sest ühel pool oli kalju ja teiselpool kuristik. Väga lahe sõit oli üldiselt.

Kohale jõudsime kolmandal päeval täitsa elusate ja tervetena. Sain isegi oma 600-700 km maha sõita. Sai harjutada vasakul pool sõitmist. Hostel on paras peldik, kus on hiireprobleem, maja laguneb ja pesemine käib jõeveega :D

Viimased päevad Sydneys

Nädal aega enne Sydneyst lahkumist oli mul arvel ainult 28 dollarit ja taskus sente alla 10 dollari. Raske on see tööta töölise elu. Õnneks pidin selle rahaga ainult kolm päeva üle elama, siis tulid uued rahad peale. Viimasel nädalal sai isegi mõne päeva tööl olla. Seekord jälle Taavi kaudu ehitusel. Reedene tööpäev oli väga lebo. Ma jäin üle tunni aja tööle hiljaks, kuna hommikul ükski buss, ega rong ei sõitnud üle silla. Mingi pooletoobine oli sillaotsa ronind ja protesteeris seal. Kahju sellest mehest, kuna talt võeti laste hooldeõigus ära, aga samas, kas sellisel üldse võib hooldeõigus olla. Niisiis pani politsei silla kinni ja mitte miski ei pääsend läbi. Ega meile ei olnud eriti tööd ka anda, seega me passisime suurema osa päevast niisama. Laupäeval pidin Tommi ja muude loomadega loomaaeda minema, aga päev läks nii kiireks ära ja kahjuks ma ei jõudnud sinna. Ma pole siiamaani kordagi loomaaias käinud. Kes mu loomaaeda viiks?
Terve päeva pesin pesu ja pakkisin asju. Õhtul käisime Karini, Taavi, Kaisu, Helgeri ja Krissuga väljas söömas.

Me panime laua kinni ühes väikeses Itaalia restoranis. Toit oli väga hea, mmmmm.....
Magustoiduks võtsin maailma parimat šokolaadikooki. Pärast läksime poistega ühte pubisse, samal ajal olid tüdrukud Eesti Majas ja vaatasid Eurovisiooni teist poolfinaali. Selline mõnus pubi oli. Sealt lahkudes oli ikka väga külm, ei saanud vist piisavalt palsamit võetud :D Aga üldiselt kogu õhtu käisime pubide vahet ja üle pika aja oli päris hea õhtu.

Wednesday, 4 May 2011

Aeg läheb nii kiiresti.

Kõigepealt tahaks öelda, et aeg läheb siin jube kiiresti, juba märkamatult olengi siin peapealmaal olnud üle kahe kuu. Igatsen teid seal Eestis.
Laupäeval oli Volbriöö ja me käisime seda Kaisu ja Taavi juures tähistamas. Sõime kõhud täis ja rääkisime niisama juttu. Mul ei olnud erilist tahtmist pärast klubisse minna ja seeda ma jäin lastega koju :D Einoh, tegelt ei läinud Taavi ja Kaisu ka, seega ma päris üksi nende röövlitega ei jäänud :D Jumal tänatud :P Pärast tuli välja, et päris hea, et ma ikka ei läinud, sest Remo läks mingi iirlasega tülli ja küttis talle lõuksi. Pärast, kui lapsed klubist tulid, siis läksin ööseks Helgri ja Krissu juurde.
Teisipäeval sain siis üle kahe nädala tööle. Töö on iseenesest päris lihtne ja mulle see täitsa meeldib. Põhimõtteliselt paneme terve päeva kokku metallist puure, milles ladustatakse kellegi mõõblit. Laohoone, kus ma töötan on väga suur. Ma arvan, et kuskil 400 meetrit ja see on põhimõtteliselt selliseid pappkaste täis, mida võib mul seljataga näha. Seda ladu kirjeldaks ma kui õudusunenägu, sest kõndides seal pappkastide vahel otsa ja äärt peaaegu nägemaata tekib selline kõhe tunne küll. Töökollektiiv on ka päris kirju - Mina, Venelane, Türklane ja üks Tšiili kodanik. Töö läheb ludinal ja tunnid lausa lendavad.
Seda tööd jätkus kahjuks ainult kaheks päevaks, aga loota on, et järgmine nädal saab veel paariks päevaks sinna. Eks ma käi nüüd agentuurile pinda, et saaks kuhugile mujale, et ma niisama ei passiks siin jälle.
Et õigeks ajaks teisipäevale tööle jõuda ärkasin 5.20 üles, et jõuda 6.16 rongile. Sõitsin üle tunni aja, et jõuda Campbeltowni, kus ma esimene kord ikka ära eksisin :D Aga nuh, kes ikka teeb elu huvitavaks, kui mitte sina ise :P Tööle jõudsin napilt õigeks ajaks, seegi hea :)
Pärast tööd, kui koju jõudsin käisin kähku pesus ja kohe uuesti välja, sest sain Karini, Helgeri ja Krissuga kokku. Käisime niisama mõõda poode ringi ja tegime nalja. Pärast läksin Kariniga kinno Thor'i vaatama. See oli minu teine 3D filmielamus ja ma olen väga rahul, et ma just selle filmi valisin. Ma olen ulmefänn ja minujaoks oli tegemist ikka väga kõva filmiga. Soovitangi teilgi seal Eestis see ära vaadata. Pärast kino käisime poes, et ma saaks endale paar võikut järgmine päev tööjuurde kaasa teha. Sest terve päev üle elada ainult ühe pitsaviiluga nagu teisipäeval ei ole just kõige normaalsem. Pärast ööbis Karin minujuures. Hommikul oli mul jälle 5.20 äratus, mina läksin tööle ja Karin magas edasi.
Kaks päeva järjest on saanud magada ainult 4-4 pool tundi, mida on minusuguse unekoti jaoks ikka väga vähe, sest tavaliselt ma magan nii umbes 9-10 tundi. Õnneks sai täna nii 12 tundi magada :)

Wednesday, 27 April 2011

Kolmapäev

Kummalgi meist, ei Helgeril, ega minul, ei olnud eile tööd, siis me olime niisama linnapeal.
Kuna paari nädala pärast on farmi minek, siis ostsime Krissule sooje riideid, kuni üks hetk tuli mõte Karini juurde minna. Olime niisama Karini juures ja käisime ära maailma äärel. Sellest järgmine peatus on siis Lõuna-Ameerika.
Pärast käisime vene poes, kus mul tõsiselt võttis ila tilkuma. Seal oli ikka igasuguseid asju. Poest lahkusime Leedu kohukeste, präänikute, leivapätsi, marineeritud kuuseriisikate ja Riia sprotipasteediga (tahtsime küll osta tavalisi sprotte, aga ajasime karbid sassi).
Siis läksime Helgeri ja Krissu juurde, kus tegime küüslauguleibasid. Sõime seeni, pasteeti ja kohukesi. See oli tõeline pidusöömaaeg. Täitsa kodune tunne tuli kohe :)

Sunday, 24 April 2011

Praamireis

Kuna eestlased, kelle juures ma praegu peatun on kaptenid vms, siis nad kutsusid mind tasuta turistireisile. Me siis nuu umbes seitsmekesi käisime kohalike vaatamisväärsustega tutvumas. Igati kordaläinud päev oli. Panen siis mõne pildi sellest siia üles.

Jah, need kaks eespool on kohalikud vaatamisväärsused :D


Friday, 22 April 2011

Sydney

Kui ma sydney lennult maha tulin, siis pidin kiiresti pusa selga panema, sest siin on Perthiga võrreldes oma 10 kraadi külmem. Siin annab sügis endast päris jõudsalt märku, osad puulehedki kisuvad kollakaks. Lennujaamast läksin rongiga Centralisse, kuhu Krissu ja Helger mulle järgi tulid ja enda juurde viisid. Alguses oli meil plaan, et nii kaua, kuni nende korterinaabrid reisilt tagasi tulevad elan ma seal ja pärast seda lähen ma Karini juurde. Aga siin ei lähe vist peaaegu kunagi nii nagu planeeritud. Nii kaua, kui korteriomanikud on reisil, elab nende asemel seal mingi tüdruk, kes peaks siis koduloomade eest hoolitsema. Talle väga ei istund, et ma seal olen ja Karini juurde ei saanud ka kolida, sest ma olen poiss :D Aga see selleks. Nagu öeldaks, siis sitt ei upu ja nii ma laidsingi ühtede eestlaste juures eluaseme kaheks nädalaks. Suht hea asukohaga korter. Kuhu ma eile, ehk reede siis sisse kolisin.

Teisipäeval oli mul esimene tööpäev ehitusel. Olin siis tavaline abitööline, kes tassis torusid ühest kohast teise ja kui mulda toodi, siis loopisin seda mullahunnikut laiali. Minuga oldi päris rahul, ma pidavat labidaga töötama nagu masin. Mida pole ka väga imestada, sest kaevamine on mul veres, nimelt oli mu vanaisa kaevur.
Kolmapäeval käisin tegin endale valged paberid ära - ei need ei ole hullupaberid :D Siin on vaja White Cardi, mis näitab, et sa oled läbinud ohutuskoolituse. Need olid mu elu kõige mõtetumat seitse tundi.
Kuna mulle neljapäeval tööd pakkuda ei olnud, siis käisin niisama linnaga tutvumas. Ma ei tea, kui väga saab seda linnaga tutvumiseks nimetada, sest ma käisin põhiliselt mõõda ühte tänavat ja siis sadamas, aga ütleme, et ma käisin linnaga tutvumas. Sydney ooperimaja trepil käisin Golden Gaytime'i söömas ja ma sain ka maailma parimat sušit. Panen siis ka mõne pildi üles, mida huvitavat ma linnapeal nägin.
Mulle meeldib eriti see viimane pilt, mille puhul on tegemist tänavakunstnikuga, kes joonistas kõigi silme all.

Neljapäeva õhtul sai Eesti majas Kerini sünnipäeval käidud. Väga lahe õhtu oli, mis jääb kindlasti veel pikaks ajaks meelde. Pärast pidu sai klubides käidud ja see oli üle tüki aja kõige lahedam õhtu.
Reedel käisime Arabella, minu uue bossi tütre sünnipäeval. Seal sai veel erinevate eestlastega tuttavaks. Lõpuks kolisin ka uude elukohta, kus oli väike eestlaste kogunemine. Üle tüki aja sai süüa praetud pelmeene hapukoorega. Mmmmm...

Kohe näha, et see siin on heaoluühiskond, kus pühadel lakkab igasugune elutegevus. Poed on kinni ja keegi tööl ei käi, nii on ka minuga - 5 vaba päeva järjest. Ma ei kujutaks ette, mida kõike selle vaba ajaga tehagi, kui poleks reedel Arabella sünnipäeval käinud, sest mind kutsuti esmaspäeval kalale.

Kuni Sydney'ni

Mitmed inimesed on juba kurtnud, et ma oma blogi ei ole uuendanud.
Osaliselt on asi selles, et ega vahepeal midagi huvitavat ei juhtund ja teiseks põhjuseks on asjaolu, et mul on viimasel ajal suhteliselt kiire olnud.

Preston beachist sain ilusti ära, täitsa ühes tükis lausa. 3-4 päeva enne minu lahkumist helistas Sass ja pakkus mulle ühes farmis tööd. Kahjuks pidin pakkumisest ära ütlema. Muid asju lükkaks vb veel edasi, aga sõbranna sünnipäeva vast ei saa edasi lükata. Pakkusin seda töökohta siis kahele eestlasele, Ray'le ja Angelale, kellega ma koos töötasin ja kelle lahkumispidu me parajasti pidasime. Nad olid nõus sinna minema ja olid õnnelikud, et said kohe teisele tööle. Hiljem selgus, et neid on seal tabanud ainult ebaõnn, millel ma siinkohal rohkem ei peatuks.
Kolmapäeva õhtul oli siis minu ärasaatmispidu. Ma grillisin burgereid, jõime natu õlut ja niisama rääkisime juttu. Järgmine päev läksin siis tagasi Perthi, oma teadatuntud Mad Cati backpackeris.
Üle tüki aja sai jälle Taurit, Anitat, Mihklit ja Otti nähtud.

Tauri töötab nüüd kinos. Ta on see kõige tähtsam mees, kelleta filmid ei hakkaks pihta, nimelt on tema tööks film tööle panna. Kui ta sügisel Aasiasse trippima läheb, siis on mul võimalus see töökoht endale saada. Aga eks seda me veel vaatame, sinna on veel palju aega. Laupäeval käisime Tauriga kinos Scream 4'ja vaatamas. Pileti eest pidin ma maksama terve dollari, mis on täielik röövimine, sest Taurilt võeti ainult 50 senti. Tavahind oli muidugi natukene kõrgem, nimelt 15 dollarit. Film oli ülikõva ja ma soovitaks seda kõigil vaadata, kellel natukenegi aega üle.

Pühapäeva hommikul kell 4 lasin Ming'il ennast Perthi lennujaama ära visata, et ma jõuaks Sydney lennule, mille lendu lükati peaaegu tunni aja võrra edasi.

Peadse taaskohtumiseni Perth, tere tulemast Sydney.