Jõudsime siis Perthi tagasi... Siia jõudmine oli paras tsirkus. Tüdrukud ei tahtnud esmaspäeval siia tulla, seega me pidime hääletama. Pärast umbes poole tundi hääletamist võttis itaalasest pede juuksur meid peale. Päris hea oli, ta viskas meid otse Perthi ära – kergelt 200 km. Nii, et meil vedas sitaks.
Põhjus, miks me tahtsime just esmaspäeval siia oli väga proosaline, me tahtsime soundwave’ile minna. See oli rokifestival, kus esinesid ikka väga kõvad nimed. Me läksime põhiliselt Thirty Seconds to Mars'i ja Bullet for My Valentine'i pärast. Martin oli ennast paar kuud tagasi vabatahtlikuks reganud ja pärast 10. minutit sebimist sain ka mina sisse. Pidime mingi poolteist tundi seal koristama ja selle eest saime kontserdil olla. Ilgelt kõva oli :)
Pärast festivali läksime linnapeale. Siin on üks park, kus on jõhkralt suur telekas. Võtsime Martiniga pitsad ja istusime maha filmi vaatama. Müüdimurdjate Green Horneti eri tuli. Pärast seda mõtlesime linnapeal natuke jalutada. Kuid pärast seda, kui me püsti tõusime tegid kaks ilusat Austraalia tüdrukut Martinile ta kosside kohta komplimendi ja me sattusime nendega jutulainele. Millest iganes võib ikka vestlus siin alguse saada. Tüdrukud tegid tossude kohta komplimendi!? :P Mingi tunnikese rääkisime nendega seal juttu ning siis läksime klubisse edasi. Siin aussis on vist mingid mõkud mehed, ei tee naistele üldse jooke välja või point oli milleski muus, kuid nad olid suht üllatunud, kui me neile joogid välja tegime. Igas tahes jäi üks neist suht täis ja me pakkusime, et saadame nad koju ära. Mõeldud, tehtud. Pärast jäime veel paariks tunniks tüdrukute juurde, juttu rääkima :D ja pärast tulime tulema.
Alates teisipäevast hakkasime uuesti tööd otsima. Praeguse neljapäeva seisuga ei ole kahjuks midagi leidnud, kuid lootus ei tohi kaduda.
No comments:
Post a Comment